MENÜÜ
Ajalugu

Ühisuse asutamiskoosolek toimus 10. novembril 1905. aastal, kuigi põhikiri oli saadetud kinnitamiseks juba aasta tagasi. Juhatuse esimeheks valiti Rõõsamõisa rentnik Aleksei Schuuman, abiesimeheks Aleksei Üksti ja rahahoidjaks köster ja kooliõpetaja Joann Vilido. Kaupa käidi toomas purjelaevaga Riiast. Kuigi kaupa tuli osta võõrastest juudi äridest ja vilumata ostja poolt, saadi seda siiski müügile panna odavamalt kui oli erakauplustes. Kasum jagati liikmetele dividendina ja ostupreemiana. Erakaupmeeste olukord halvenes märgatavalt.

Pöide Tarvitajate Ühisusele järgnesid Lümmada (tänapäeval Lümanda) ja Mustjala 1906. a, Jamaja, Loona ja Torgu 1907. a, Laimjala, Muhu-Suurevalla ja Valjala 1908. a ning Muhu-Hellamaa Tarvitajate Ühisus 1910. a
Esimestel tegutsemisaastatel kujuneski suurimaks Pöide Tarvitajate Ühisus, kellel oli 250 liiget ja 10000 rubla eest omakapitali. Kuid 10. oktoobril 1911 põles üks poodidest maha. Tegu võis olla nii süütamise kui ka hooletusega. Maja oli kindlustatud, kaubad 3000 rubla väärtuses aga mitte. Kohalike erakaupmeeste kahjurõõm oli suur. Otsustati juba järgmise aasta kevadel uut maja ehitama hakata, mis ka 1912. a valmis sai. Samas hoones Tornimäel asub kauplus tänapäevalgi.

I maailmasõja ja sellele järgnenud Vabadussõja ajal ühiskaubanduse areng mõnevõrra pidurdus, kuid seoses Eesti Vabariigi kindlustumisega areng jätkus.

7. mail 1917 asutati keskühing – Eesti Tarvitajateühisuste Liit, mis 1919. a muudeti Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuseks (ETK). Asutamiskoosolekule olid ilmunud 17. ühingu esindajad. Saaremaa ühingutest esindajaid ei olnud, kuid Liidu liikmeid oli Saaremaa 17. ühisusest kaks – Laimjala ja Lümmada. Saaremaa vanim ühing – Pöide Tarvitajate Ühisus astus ETK liikmeks 1920. a, ostes ETK-lt kaupa 31% ulatuses läbimüügist. Samal aastal asutati Kuressaare Tarvitajate Ühisus, kes ka kohe ETK liikmeks astus Tema ETK-lt ostetud kauba osatähtsus läbimüügist ulatus 1922. a 92%-ni.

1920. aasta 15. oktoobril avas ETK Kuressaares oma harulao, kust anti Kuressaare TÜ-le kaupu järelmaksuga müügiks. 1922. a asutati Pihtla, 1923.a. Kaali-Kõljala, Koimla ja Tumala ning 1924. a Kihelkonna tarvitajate ühisused. 1926. a asutati Orissaare Majandusühisus ja Võigu Kalameeste Tarvitajate Ühing. 1928. a moodustati Mustjala Kaubatarvitajate Ühing, 1929 – Laimjala Majandusühisus, 1930 – Leisi ühiskauplus ja 1933. a Valjala ühiskauplus.

1929. aasta tulemused maakondade lõikes näitasid, et Saaremaal oli korralik ühingute võrk (20 ühingut), kuid tulemused kehvavõitu. Ühe elaniku keskmine ost aastas oli 15 krooni ja ühingu keskmine läbimüük 46000 krooni. See näitas, et Saaremaal oli palju väikeühinguid. Ka oli erakaupmeeste konkurents tugev.

1937. a oli Saare maakonnas 19 ühiskaubanduslikku organisatsiooni, sealhulgas Kaali-Kõljala, Koimla, Kärla, Lümanda (nime muudeti 1936. a), Muhu-Suurevalla, Pihtla ja Pöide tarvitajate ühisused, Kihelkonna, Kuressaare, Muhu-Hellamaa, Torgu ja Tumala tarvitajate ühingud, Mustjala Kaubatarvitajate Ühing, Laimjala ja Orissaare majandusühisused, Vaigu Kalameeste Tarvitajate Ühing ning Leisi ja Valjala ühiskauplused.

1937. a oli Saaremaa kaubandusühingutes kokku 3440 liiget, 37 kauplust, 87 palgalist töötajat, sealhulgas 61 kauplustes ja 26 kontorites ning läbimüük oli kokku 1,74 mln krooni. Kuressaare Tarvitajate Ühingule kuulus pagaritööstus ja Vaigu Kalameeste Tarvitajate Ühingule kalatööstus, mis andsid kokku toodangut 51 tuhande krooni eest. Suurimaks ühiskaubanduslikuks organisatsiooniks oli Kuressaare Tarvitajate Ühing, kellel oli 433 liiget, 7 kauplust, 22 töötajat ja läbimüük 339,2 tuhat krooni.

Seoses nõukogude korra kehtestamisega Eestis 1940. aasta juunis ja sellele järgnenud Eesti Vabariigi inkorporeerimisega Nõukogude Liidu koosseisu 16. liiduvabariigiks muudeti tarbijate ja majandusühingud tarbijate kooperatiivideks. Selle jätkuks oli tarbijate kooperatiivide maakondlike liitude (TKML) moodustamine. 3. aprillil 1941 toimunud Eesti NSV tarbijate kooperatsiooni vabariiklikul kongressil kinnitati nõukogude kooperatsiooni süsteemis kehtiv põhikiri. ETK-st sai ETKVL (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit), kellele allusid maakondlikud liidud, sealhulgas ka Saaremaa TKML. Natsionaliseerimise tulemusel oli erakaubandusele praktiliselt lõpp tehtud.

Järgnenud Saksa okupatsiooni ajal alates 1941. aasta septembrist lubas sõjaväe võim ühiskaubandusalast tegevust iseseisvas Eestis kehtinud põhimõtete alusel jätkata, kuigi tehti ka mitmesuguseid takistusi. ETKVL muudeti tagasi ETK-ks. Maakondlikud liidud likvideeriti. Erakaupmeestele anti nõukogude ajal natsionaliseeritud kauplused tagasi. Pärast aastast tegevust allutati kogu Eesti ühistegevus Ida Maa-alade Ühistegevuse Liidule asukohaga Riias. All-liiduna loodi Eesti Kindralkomissari Piirkonna Ühistute Liit. Ühistud pidid oma põhikirjad Liidus registreerima ja siis võisid nad edasi töötada. Muidugi jälgiti, et sõjaväele vajalikke korraldusi ja ülesandeid täpselt täidetaks.

Pärast Eesti teistkordset okupeerimist nõukogude vägede poolt 1944. aasta sügisel taastati maakondlikud liidud uuesti. Saaremaa TKML-i koosseisu kuulus 18 tarbijate kooperatiivi ja kokkuostubaas.
1. novembril 1950 moodustati Eestis 13 maakonna asemele 39 rajooni. Saare maakonnas moodustati Kuressaare ja Orissaare rajoonid. Seega maakondlike liitude asemele tulid nüüd rajooniliidud (TKRL).

Kuressaare TKRL-i kuulusid tööstuskombinaat, kaubaladu, universaalkauplus, transpordi- ja varumiskontor ning Kuressaare, Kihelkonna, Kaarma, Mustjala, Pihtla, Torgu ja Salme tarbijate kooperatiivid. Kahel esimesel olid ka tööstuskombinaadid.

Orissaare TKRL-il olid varumiskontor, kalamajand ning Orissaare, Leisi, Muhu, Tumala ja Valjala tarbijate kooperatiivid. Pöide Tarbijate Kooperatiiv oli 1951. a ühinenud Orissaare Tarbijate Kooperatiiviga.

1952. a nimetati Kuressaare linn ümber Kingissepa linnaks. Analoogilist nime hakkasid kandma ka rajoon ning TKRL. Samal aastal moodustati Eestis 3 oblastit – Tallinna, Tartu ja Pärnu. Kingissepa ja Orissaare TKRL-id hakkasid kuuluma Pärnu Oblasti Tarbijate Kooperatiivide Liitu (OTKL). Kuna nimedes tekkis nüüd vastuolu – OTKL-id ja TKRL-id, siis nimetati tarbijate kooperatiivide rajooniliidud ümber rajooni tarbijate kooperatiivide liitudeks. Nii et Kingissepa TKRL-ist sai Kingissepa RTKL. Oblastite iga Eestis jäi õnneks lühikeseks (7 kuud), sest 1. maist 1953 need likvideeriti. Kõik see nõudis aga mõttetuid organiseerimisi ja reorganiseerimisi.

1953. a ühines Pihtla TK Kingissepa TK-ga. 1954. a anti Kingissepa TK Tööstuskombinaat üle Kingissepa RTKL-ile, Kaarma TK ühines Kingissepa TK-ga ja Orissaare RTKL-i Kalamajand nimetati Tööstuskombinaadiks.

1959. aasta jaanuarist likvideeriti Eestis 13 rajooni, sealhulgas Orissaare rajoon. Orissaare RTKL-i kaubandusvõrk ühendati Kingissepa RTKL-iga.

Kuuekümnendate aastate algul ehitati Kingissepas uued ajakohased laohooned.

1965. a oli Kingissepa RTKL-i jaekäive kokku 17,8 mln rubla, olles sellega ETKVL-i süsteemis kolmandal kohal Rakvere RTKL-i ja Võru Tarbijate Kooperatiivi järel. Kauplusi oli 102, nendest tol ajal progressiivsete müügivormidega (iseteenindus, kaupade lahtine väljapanek jm.) kaupluste osatähtsus oli 61,8% (ETKVL-i keskmine oli 58,5%). 1969. a avati Saaremaa Kaubamaja.

1970.aasta 1. aprillist likvideeriti ühe viimasena vabariigis Kingissepa RTKL. Kooperatiivid ühinesid (ühendati) ja moodustus Kingissepa Rajooni Tarbijate Kooperatiiv (RTK). Sellega seoses oli Kingissepa RTK õigusjärglane Saaremaa Tarbijate Ühistu oma tänapäevastes piirides välja kujunenud (Saaremaa TÜ-l on kauplus ka väljaspool Saare maakonda). Samal aastal asutati kombinaat „Varma“. Alustati Kingissepa RTK kaubalao ehitusega.

1973. aastal alustas tegevust kohvik Veski. Kingissepa RTK oli esirinnas sisustustaara kasutusele võtmisel ETKVL-i süsteemis, mida suuresti võimaldas pakketsehhi olemasolu. Pakketsehhi rajamine oli tingitud sellest, et tööstus ei suutnud vajalikul määral kaupa pakkida.

Kaheksakümnendatel aastatel, eriti teisel poolel süvenes Nõukogude Liidu majanduses allakäik, mis lõpptulemusena põhjustas hüperinflatsiooni koos ostupalaviku, tühjade kaubalettide ja tšekisüsteemiga.
Vaatamata raskustele tegi kooperatiiv kõik võimaliku elanike kaupadega varustamisel. 1990. a oli kooperatiivil 106 kauplust ja 69 toitlustusettevõtet.

1990. a sai Kingissepa RTK-st Saaremaa Tarbijate Kooperatiiv, kuna muutus ka rajooni nimi. Kooperatiivil oli 1990. aasta lõpul 1365 töötajat ja 22880 liiget, olles liikmete arvult Võru ja Pärnu tarbijate kooperatiivide järel III kohal.

1991. aasta 20. augustil taastus Eesti Vabariik. ETKVL-ist sai uuesti ETK ning Saaremaa Tarbijate Kooperatiivist 1992. a Saaremaa Tarbijate Ühistu. kroonile 1992. a Arvestades kaupade 11-kordset kallinemist 1992. a koguseline käive oluliselt vähenes.

1992. aasta majandustulemuste alusel klassifitseeriti Saaremaa TÜ nn. „kõikuvate“ hulka, kuid 1993.a. oli tunnistatud juba „heaks“. 1994. aasta majandustulemuste alusel oli Saaremaa TÜ langenud „kehvade“ kilda, vaatamata sellele, et 30. aprillil 1994 jõudis Saaremaale EDU kett. Esimeseks EDU keti kaupluseks sai kauplus, mille nimi ennem oligi Edu. 3.augustil 1996 sai teiseks EDU kaupluseks Tooma kauplus.

28. aprillil 1994 reorganiseeriti ETK Tootmiskoondis Varma aktsiaseltsiks ETK Saare Õlu. Üle 2,5 mln. kroonine aktsiakapital kuulus alguses ETK-le, kuid vastavalt ETK juhatuse määrusele anti 25% aktsiatest üle Saaremaa TÜ-le. 12. oktoobril 1995 sai Saare Õlu 25-aastaseks. Hiljem loobus ETK oma osalusest aktsiaseltsis Saaremaa TÜ kasuks.

1995. aasta lõpul tegi Saaremaa Tarbijate Ühistu juhatus otsuse talle kuuluvad AS Saare Õlu aktsiad maha müüa. Õlletootmisest otsustati loobuda, et kogu tähelepanu jaekaubanduse arendamisele pühendada.

Aasta-aastalt kaubakäive kasvas. Kaupluste arv vähenes, kuid kaubanduspind suurenes.

2011. aasta 1. jaanuaril mindi Eesti kroonilt üle eurole. Jaekaubandusele oli väga keerukas jaanuari esimese kahe nädala jooksul toimunud topeltkäibe periood, mil tuli korraga arveldada kahes valuutas. Käibe mahult on Saaremaa TÜ Järva TÜ, Tartu TK ja Harju TÜ järel neljandal kohal.

Alates 2015. aasta novembrist kannab ETK Grupp nimetust COOP Eesti, kus COOP Eesti Keskühistuga liitunud 19 ühistu hulgas on ka Saaremaa Tarbijate Ühistu , kaubamärgiga COOP Saaremaa.